Te Kupu Whakataki a te Tumuaki | Annual Report 2019 - 2020

Ka huri te kei o te waka ki te pae tawhiti
Kia hoe ngātahi ki te pae tata
Ki te whai ao, ki te ao mārama.

The waka turns towards the distant horizon
Let us make headway and paddle as one
Through the glimmer of dawn to the break of day.

Read the Chief Executive's foreword in English


Debbie Power - Chief Executive

Kāore pea he tau i tua atu i te tau 2020 mō te whakamātautau i a tātou katoa, ka mutu, he tuatahitanga tēnei te karanga ki Te Manatū Whakahiato Oraki te kawe i tētahi tino mahi pēnei te nui mō te tini me te mano o te iwi whānui o Aotearoa. Nō reira me pēnei ake taku kī nōku te māringanui, i riro māku te arataki tētahi whakahaere pēnei te pai mō te tū ki te mura o te ahi me te tuku āwhina ki te tangata i te wā o te taumahatanga.

I te tau 2018, i huraina tō mātou ahunga rautaki, Te Pae Tawhiti, e whakatakoto ana i ngā nekehanga matua e toru e tika ana kia whakatutukingia kia pai ake ngā hua ka puta ki ngā tāngata o Aotearoa: Mana manaaki – he wheako pai, whai hua i ia wā, i ia wā; Kotahitanga – he whai hoa mahitahi kia whānui ake te papātanga; me Kia takatū tātou – he tautoko i te whanaketanga wā roa ā-pāpori, ā-ōhanga anō hoki. Mai i taua wā, kua tīmata mātou ki te whakahoahoa anō me te whakatikatika haere i te āhua o ā mātou mahi kia kōtuituitia ā mātou ratonga, puta noa i te whiwhinga mahi, ngā whare, te tautoko ā-pūtea hoki. Ko tētahi wāhanga nui o tēnei ko te whakatutuki i te whakatau a te Kāwanatanga ki te whakahou i te pūnaha toko i te ora, kia tika ake, kia māmā ake te kuhunga.

Ko ā mātou whakatutukinga i tēnei tau ko te pana whakamua i a mātou e whakarite ana ki te whakarerekē i te āhua o tā mātou whakahaere i tā mātou mahi. Kua whakahoutia ō mātou paetukutuku me ā mātou hongere whakawhitiwhiti kōrero kia māmā ake te whai wāhi mai, kia ātaahua hoki te āhua hei rāhiri i te tangata. Kua whakapikihia te nui o ā mātou kaimahi e whakakanohi ana i ngā mahi ki te whakatutuki i te pikinga o te hiahia ki ā mātou ratonga. I whakaterea te taupānga Kāri Koura, i whakapaingia ake hoki ā mātou ratonga matihiko. Nā te Pūtea a te Kāwanatanga ki ā mātou NGO katoa, tae atu ki ngā ratonga whānau, tūkinotanga ā-taera hoki, i tino piki te nui o te pūtea. Engari ehara i te mea he māmā te mahi. I reira mātou ki te tautoko i ngā hapori i te wā o ngā aituā pērā ki ngā puhinga i ngā whare kōrana o Ōtautahi, ngā waipuke, ngā tahu, ngā tauraki me te pahūtanga o Whakaari. I whakatutuki ia wero i a mātou, kotahi te aronga. I whakapau kaha mātou ki te whakaheke i te whīwhiwhi o tō mātou pūnaha, kia māmā ake te whai wāhi mai, ki te whakapai ake hoki i tō mātou ratonga. I tō mātou ekenga ki te tau 2020, he mārama tō mātou wawata, me tōna ara hei whai. Nā wai i hua, nā wai i tohu i tua noa atu te Mate Korona e whanga mai ana?

Hei tautoko i te hunga whānui o Aotearoa i pāngia e te Mate Korona, ka tahuri Te Manatū Whakahiato Oraki te whakatutuki i ngā kaupapa e haere kē ana i taua wā, kia nui ake te mahi, kia tere ake hoki te whakatutukinga. I runga i te āhua o te ratonga mātuatua, i haere tonu ngā mahi, kāore mātou i kati. I neke kē ā mātou ratonga ki te ipurangi, ki runga waea hoki.

I whakarite mātou i a mātou anō, tere hoki, ki te tautoko i ngā kiritaki hou, kotahi miriona nei, e noho mōrearea ana ā rātou tūranga mahi nā te Mate Korona, i a mātou e mātua whakarite ana e manaakitia tonutia ana ā mātou kiritaki tūroa nei ki te ngā āhuatanga pērā i te tautoko ā-pūtea, te tautoko mō ngā taumahatanga o te wā, ngā ratonga pūtea kaumātua, te tautoko whiwhinga mahi, whare hoki, te tautoko ā-pūtea ki ngā ākonga, me ngā pūtea tautoko e pā ana ki ngā tamariki.

I te tau pūtea 2019/20, i whakapaua e mātou tata ki te whā tekau piriona tāra ki te āwhina i te iwi whānui o Aotearoa, ōna whānau, ōna hapori anō hoki, kāore i ārikarika te nui i āwhinatia.

I roto i te wā poto noa iho i puta mai ngā utunga hou, pērā ki te Tautoko Utu, te pūtea tautoko uta ā-Mate Korona, me te tautoko mō ngā ākonga mātauranga matua, ka mutu, i tukuna ngā kaimahi puta noa i te whakahaere ki te whakautu i ngā waea mai me te whakaoti i te tini mano o ngā tono i tau mai. I tua atu i tēnei, i whakapikihia ngā utu matua, i tāruatia te Utunga Hiko Takurua, ka mutu, i whakahaeretia hoki te pikinga o te nui o te tangata e tono utunga, tautoko pūtea ana.

I runga i te nui me te whānui o Te Manatū Whakahiato Ora ka taea te whakaputa mahi mīharo rawa atu, he mea pōhēhē e ētahi e kore e whakatutuki. I whakamahi ngā pekenga katoa o tō mātou whakahaere – te kaupapahere, te hangarau, te rangahau, ngā hononga ā-hapori, te tuku ratonga, me ō mātou pae whakahaere – ki te aro ki tō mātou urupare Mate Korona. I tono atu hoki mātou ki ō mātou hoa puta noa i te kāwanatanga, ki ngā NGO, ki ngā kaiwhakaputa ratonga, ngā hapori Māori, Moananui ā-Kiwa, ahumahi, taiohi, ngā ākonga, me ngā hapori kaumātua, hauā anō hoki. Nā te māro o ēnei hononga me tā mātou mahi i ngā pokapū ratonga 140 huri noa i te motu, i taea e mātou te tuku tautoko ā-pūtea, ā-ringa hoki ki ngā wāhi e tino matea ana. Ahakoa, he pūtea, he wāhi haumaru hei nohoanga, he āwhina ki te kimi mahi, te hari haere i ngā uhi kanohi, te rongoā, te pōkai kai rānei, i tutuki.

I roto i ngā marama 12 i tutuki tēnei, me te nuinga anō o ngā mahi i tua atu. I āwhinatia te 75,000 tāngata kia heke i ngā pūtea tautoko ki te whiwhi mahi, ka mutu, i tutuki te waru tekau ōrau o ā mātou whāinga whakatutukinga i whakaritea. Ki te whakatutuki i tēnei, te hāpai tonu i ngā ratonga matua, me te urupare ki te mate urutā ā-ao, he mahi nui whakaharahara. E tika ana te kōrero, “He wā anō ka mau tāpeka te hunga tuatangata” (“Sometimes heros wear lanyards”1).

E titiro whakamua ana, he nui tonu te mahi hei hiki mā mātou. Kei te noho tonu mātou ki roto i te āhuatanga urupare mō tētahi wā, me te mea nei, ahakoa kua whakahouhia te āhua o tā mātou mahi, kua whakaterea hoki e mātou tō mātou hōtaka mahi, e pai ake ana hoki tā mātou whakamahinga o te hangarau, heoi, me whai tonu ki te whakapakari i tēnei āhuatanga kia pai ake te tukuhanga o ngā mahi, ki māmā ake anō hoki te whai wāhi mai ki te ratonga mō ā mātou kiritaki.

He mea tino nui ki te oranga o Aotearoa, ā pāpori, ā-ōhanga hoki te āta whakarite kei te whai mahi tonu te iwi o Aotearoa, te tautoko rānei i a rātou mehemea kua mutu tā rātou mahi. Kua piki ake ināianei te nui o te hunga o Aotearoa e whai pūtea tautoko ana, he haepapa hoki tō mātou ki a rātou katoa – ki te mātua whakarite ka whiwhi rātou i te pūtea e tika ana, ā, mā te hunga e taea ana, me mahi ki ō rātou taha ki te kimi mahi mā rātou. Kua oti kē ētahi kōkiritanga te whakarite, pērā ki te Whana Tauira, ngā utauta kimi kaimahi mā runga ipurangi, hei hono i te tangata ki te ao mahi, whai mahi hoki, ka mutu, ka noho tonu tērā hei whāinga matua.

Ka whai tonu mātou ki te whakapiki i tā mātou tautoko toko i te ora, me te aro tonu ki te kimi huarahi hei whakamāmā i te wāhi ki a rātou kia kore ai e kino ake ngā tūāhuatanga mā te whai wāhi wawe atu ki te raru kia kore ai e ngaro i te tangata tō rātou whare, kia kore ai hoki e nui ake ngā pire a te tangata. Kei te honohono anō hoki mātou i te tangata ki te tautoko e wātea ana i tua atu i ngā tautoko a Te Manatū Whakahiato Ora ki te whakatikatika i ngā hiahia ā-pāpori, ā-hauora whānui.

I tīmata taku mahi i konei hei ākonga, tekau mā ono tau noa iho taku pakeke, ki te āwhina i ngā tāngata e pēhia ana e ngā raruraru. I a au ka eke ki taku tau tuarua hei Tumuaki, koia tonu te āhua e whakatenatena ana i a au. E poho kererū ana ahau i ngā mahi kua whakatutuki i te tīma 8,000 o Te Manatū Whakahiato Ora i te tau pūtea kua taha ake nei, ka mutu, ka whai tonu mātou ki te tautoko i te iwi o Aotearoa hei te tau pūtea e tū mai nei

Debbie Power
Te Tumu Whakarae mō te Whakahiato Ora


Next page